Käesoleva aasta 1. märtsist jõustuvate relvaseaduse muudatustega on Eesti üle võtnud täies mahus meile kohustuslikud, kolm aastat tagasi Euroopa Komisjonis vastu võetud relvadirektiivi 91/477 täiendused.

Jahirelva omanikku puudutavad neist enim järgmised seadusemuudatused:

Uudselt liigitatakse relvad seadusest tulenevalt kolme klassi.

A-klassi relvade hulka kuulub enamus tsiviilkäibes keelatud relvi aga ka kõrgeima ohtlikkusega tsiviilrelvad, mille seas on jahitulirelvana kasutatav poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele kinnitatud padrunisalv mahutab enam kui 10 padrunit.

B-klassi kuuluvad enamlevinumad jahitulirelvad, milleks on poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, mille padrunisalv mahutab rohkem kui kaks, kuid vähem kui üksteist kesktulepadrunit ja poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit. Olenemata salvemahutavusest, kuuluvad kõik automaattulirelvadega sarnanevad poolautomaatsed püssid B-klassi. Sileraudsetest relvadest kuulub B-klassi poolautomaatne või käsitsi ümber laetav mitmelasuline sileraudne püss, mille relvaraud on pikkusega kuni 600 mm.

C-klassi kuuluvad poolautomaatsed kesktule- ja ääretulepadrunit kasutavad vintpüssid, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm padrunit, käsitsi ümber laetav vintpüss, mitmelasuline sileraudne püss, mille relvaraud on pikem kui 600 mm ja kõik ühelasulised püssid.

Relvade jaotumine eelnimetatud klassidesse ei mõjuta relva siseriiklikku kasutamist. Jätkuvalt on jahiseadusest tulenevalt lubatud jahipidamisvahendina kasutada jahitulirelvana politseis registreeritud sile- ja vintraudset ning kombineeritud tulirelva aga ka poolautomaattulirelva, mille salve mahub kuni kaks padrunit. Uued relvaklassid mõjutavad oluliselt aga jahitulirelvadega Euroopa Liidus piiriülest liikumist.

Seni kehtinud korra kohaselt kanti relvaomaniku taotlusel kõik jahipidamise otstarbel registreeritud tulirelvad tulirelvapassi, mis andis relva valdajale õiguse relvaga jahipidamise eesmärgil külastada teist Euroopa Liidu liikmesriiki, ilma selleks sihtriigist ühekordset eelnevat luba taotlemata. Külla kutsutud jahimees pidi vaid kutsega tõendama oma oodatust sihtriigis.

Uute reeglite kohaselt tohib tulirelvapassi kanda vaid C-klassi jahitulirelvad. B-klassi kuuluva relvaga teise Euroopa Liidu liikmesriiki jahile siirdumisel tuleb iga kord sihtriigist eelnevalt taotleda ühekordne eelluba, mille alusel Politsei- ja Piirivalveamet väljastab taotlejale samuti ühekordse loa taotletud relvaga konkreetsesse sihtriiki jahile minekuks. Kuna senine, siseministri määruse alusel tulirelvapassi kantavate relvade klassifikatsioon erineb oluliselt märtsis relvaseaduses jõustuvavatest relvakassidest, siis tuleb varem väljastatud ja kehtivad tulirelvapassid enne järgmist relvaga teise Euroopa Liikmesriiki jahipidamise eesmärgil reisimist kindlasti üle kontrollida. Tulirelvapassi kantud relvad on vaja ümber klassifitseerida ning  tehtavad muudatused peavad kajastuma ka teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Tulevikus saab jahimehe tulirelvapassis olla vaid C-klassi tulirelv ning sellega teise liikmesriiki jahile minnes kehtib varasemalt kehtinud kord. Teised jahitulirelva valdajad, kes omavad uudse klassifikatsiooni järgi B klassi tulirelva (näiteks poolautomaatset kesktulepadrunit ja enam kui 2 padrunit mahutava padrunisalvega püssi) ei saa enam taotleda tulirelvapassi ning saavad sellise relvaga teistes liikmesriikides jahil käia vaid iga kord selleks sihtriigilt ja koduriigi politseilt luba taotledes. A klassi tulirelvaga teise Euroopa Liidu liikmesriiki jahile enam minna ei saa.

Juhul kui kehtivas tulirelvapassis on vajalik teha muudatusi ja/või vahetada tulirelvapass, tehakse see politsei poolt riigilõivu vabalt.

Tulirelvapassi taotlemisel või kehtiva tulirelvapassi kannete muutmisel ootame taotlejale kuuluva tulirelva klassi määratlemist eelkõige passi taotlejalt. Relva omanik teab, kui suure mahutavusega on talle kuuluva relva padrunisalv või kui pikk on tema sileraudse püssi relvaraud. Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud kontrollivad deklareeritud infot ning põhjendatud vajadusel paluvad relvaomanikul ka tulirelv ette näidata. Juhul, kui tootja on relvamudelile ette näinud erineva mahutavusega padrunisalvesid, siis relvaomanik peab ise teadma, kui suure padrunisalvega ta tohib teise riiki jahile siirduda. Kui tootja on relvamudelile ette näinud vaid B või A klassile iseloomulikud padrunisalved, ei saa sellist jahitulirelva tulirelvapassi kanda ning juba väljastatud ja kehtivates tulirelvapassidest tuleb selline relv politsei poolt välja arvata.

Kuigi meie jahipidamise reeglid ei keela jahipidamisel padrunisalve ajutist vähendamist, ehk stopperi lisamist padrunisalve mahutavuse vähendamiseks, siis piiriülesel liikumisel, selline tegevus ei ole lubatud. Teise Euroopa Liidu liikmesriiki jahirelvaga liikumisel peab vahetatav padrunisalv olema tootja poolt vastava klassi relvale valmistatud – see tähendab maksimum mahutavusega ning seda relvaomanik ise piirata ei tohi.

Jahirelvaga kolmandasse riiki (Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Valgevene, Ukraina jt) jahile siirdumise reeglid ei ole muutunud.

Teisteks olulisemaks relvaseaduse uuendusteks on tulirelva padrunisalve defineerimine ja piiratud käibega padrunisalvele käitlemisnõuete kehtestamine.

Piiratud käibega padrunisalv on tootja valmistatud poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Sellised padrunisalved on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat. Sellist padrunisalve ei tohi jahimees oma tulirelvale soetada aga enne käesoleva aasta märtsi tema jahitulirelvale soetatud ja omandatud piiratud tsiviilkäibega padrunisalve tohib jahimees ka edaspidi vallata senistel tingimustel kuni relva võõrandamiseni. Kui olemasolev piiratud käibega padrunisalv puruneb, saab jahimees selle asendada vaid väiksema mahutavusega padrunisalvega, mille käive ei ole piiratud.

Muutuvad ka relvahoidmise tingimused. Relvakappi, mis seni pidi olema vaid teatud paksusega rauast, võib asendada ka muust materjalist kapiga, mis vastab siseministri määruses kehtestatud ja teisteski Euroopa riikides aktsepteeritavatele turvastandartidele. Kaob kohustus hoida püssirohtu ja laskemoona relvakapis hoiustades kahes erinevas lukustatavas laekas, kuid lisandub kohustus hoiustada ka ühte A-klassi kuuluvat relva ja piiratud käibega padrunisalve relvakapis.

Ühtlasi keelatakse edaspidi enese ja vara kaitsmise eesmärgil suure mahutavusega ehk piiratud käibega padrunisalvega poolautomaatsete vintraudsete tulirelvade soetamine.

Relvaseaduse 1. märtsil jõustuva redaktsiooniga on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.

Eelnõu menetlusega Riigikogus ja eelnõu materjalidega, seal hulgas eelnõud saatva seletuskirjaga on võimalik tutvuda Riigikogu lehel.

Kuna muudatusi relvaregulatsioonis on mitmeid ja osad neist võivad olla esmapilgul raskesti mõistetavad, siis küsimuste tekkimisel palume julgesti pöörduda oma elukohajärgse Politsei- ja Piirivalveameti lubadeametniku poole.